summer barometer 2020

Kuidas mõjutas koroonaviirus 15 000 inimese elusid üheteistkümnes riigis üle maailma, kus Ferratum tegutseb?  

Ferratumi rahvusvahelise tarbijakäitumisuuringu 12. Väljaandes käsitletakse covid-19-ga seotud küsimusi, vaadeldes käesoleva aasta kulutusi ja finantsplaane.

Ferratum Grupi väljaande „Summer Barometer™ 2020 – Covid-19“ tulemused on välja kuulutatud; tähistame sellega juba 12. edukat uuringut. Igal aastal kaks korda korraldatavas küsitluses, milles uuritakse tarbijate kulutamiskäitumist, osales sel korral ligi 15 000 leibkonda 11 riigist. Saadud andmestik hõlmab seda, kuidas koroonaviiruse ülemaailmne pandeemia mõjutas vastajate elu ja kulutamiskäitumist, millele nad isolatsioonis olles kõige enam raha kulutasid, millised on nende plaanid lähikuudeks ning kuidas nad oma rahaasju haldasid. Küsisime ka veebipoodidest ostmise ning lemmikmakseviisi kohta ning sedagi, mida Covid-19-ga seoses kõige enam kardetakse.  
 
Selle aasta tulemused näitasid, et 66% vastanutest kulutab saabuva suve puhkuse hooajal möödunud aastaga võrreldes vähem raha ning ainult 8% märkis, et kavatseb kulutada sama palju või rohkem kui mullu suvel. Tulemused näitavad, et enam kui 50% vastanutest oli ülemaailmsest pandeemiast mõjutatud ning seetõttu oma suveplaanidest loobunud. 25% on loobunud välisreisist, 15% on selleks aastaks kõrvale pannud autoostuplaani. 10% vastanutest on kavandanud majaostu, kuid praegu lükkavad oma plaanid edasi ning keskenduvad suurte kulutuste asemel pigem säästmisele. 
 
Plaanide tühistamine võib tuleneda sellest, et 13% vastanutest on kaotanud töö ning on praegu Covid-19st põhjustatud koondamiste tõttu töötud ning 18% saab lähitulevikus senisest väiksemat palka. 58% on neid õnnelikke, keda viirus rahaliselt ei mõjutanud, kelle töökoht on alles ning palgatase sama, mis enne Covid-19 puhkemist.
 

ME KÕIK OLEME SELLES OLUKORRAS KOOS! Vaadakem asja helgemat poolt: sotsiaalne distantseerumine on meid üksteisele hoopis lähendanud.

 
Me võime olla üksteisest füüsiliselt eemal, kuid Covid-19 on meid lähendanud. Kaugtöö võimaldas meil luua sidemeid, mis on senistest tugevamadki. Ferratumi rahvusvaheline uuring näitab, et ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia mõju inimestele on olnud erineval tasemel, kuid see on aidanud meil ka leida uusi hobisid, elada tervislikumalt, õppida paremini oma raha kasutama, pisiasju väärtustama, ning lähendanud meid pere ja kallite inimestega.  
 
Viimastel kuudel olid inimeste põhitegevused telerivaatamine (15%), ilmselt selleks, et olla kursis Covid-19 uudiste ja korraldustega, ning video- ja telefonikõned sõprade ja pereliikmetega (13%). Aega veedeti ka väljas jalutades ning trenni tehes, kus see oli lubatud (11%), vaadati Netflixi ning jälgiti veebivoogedastust üldisemalt (10%).
 
Inimesed on sotsiaalsed olendid, kuid meil paluti elada isolatsioonis. Arvake, millest inimesed kõige enam puudust tundsid ja mida nad esimese asjana pärast isolatsiooni teha kavatsevad? Õige - kaks esimest valikut olid pereliikmete külastamine (18%) ning sõprade ja lähedastega kohtumine (16%). Inimesed tundsid puudust ka väljas käimisest, restoranides söömisest ja dringist kohvikuterrassil või kodulähedases baaris. Välisreisid, randa minek, seltskonna- ja kultuurielus osalemine, aga ka sisereisid on need, mille inimesed võtaksid ette niipea, kui neid lubatakse. Tabeli lõpust leiame, et ainult 3% vastanutest soovis minna „tagasi kontorisse”, seega ei tundnud vastajad oma kontori järele erilist igatsust. See võib olla nii seepärast, et nad on õppinud kaugtööd tegema või soovivad lihtsalt tavapärase suvepuhkuse veeta ning seejärel jätkata oma eluga nii, nagu see oli enne Covid-19 viirust.
 

naine ja mees

2020. aasta suurimad kulutajad

 
Kui rääkida 2020. aasta suurimatest kulutajatest, siis suve jooksul kulutatakse 86% kuu sissetulekust Bulgaarias, järgnevad Horvaatia 72 ja Läti 50 protsendiga ning Rumeenia, kus suveplaanidele kulutatakse vaid 49% igakuisest sissetulekust. Tabeli teisest otsast leiame, et Põhjamaades kulutatakse suvisteks tegevusteks oma kuusissetulekust umbes 30%. (Rootsis 31% ja Taanis 29%.)
 
"Eestlased kulutavad suvepuhkusele leibkonna sissetulekust sel aastal 9% vähem (33%) kui eelmisel aastal ning see asetab neid Rootsi ja Taaniga ühele pulgale,“ lisas Ferratum panga tegevjuhi asetäitja Antti Kumpulainen.  
 

Vähem kulutamist, rohkem säästmist

 
28% üheteistkümne riigi küsitletutest vastas, et kavatseb järgmise 2–3 kuu kestel kulutada maksimaalselt 200 eurot, 12% kulutab umbes 1300 eurot ning ainult 9% kulutab enam kui 2000 eurot.
 
Vastanutest 45% kavatseb oma sellesuviseid kulusid katta säästude toel, 31% teeb seda Ferratumi laenu abil. 35% vastanutest ei ole hiljuti laenu võtnud, sest neil polnud lisaraha vaja, samas kui 25% küll vajas rahalist abi, ent ei taotlenud siiski Ferratumist laenu, kuna kardeti, et seda ei suudeta tagasi maksta. 20% vastanutest mainis, et nad kulutasid isolatsiooni ajal kodus viibides tavalisest vähem raha.
 

perekond puhkusel

Suurimad kulud Covid-19 isolatsiooni ajal

 
Küsimusele, millele viimastel kuudel kõige enam raha kulutati, vastas enam kui 50% (52%) küsitletutest, et toidukaupadele, järgnesid remondi- ja sisustustarbed (13%), rõivad ja jalatsid (12%) ning isikuhooldusvahendid (10%). Inimesed toetasid ka kohalikke ettevõtteid ning tellisid toitu oma lemmikrestoranidest (7%).
 
Mõnes riigis on olukord eelmiste aastatega võrreldes dramaatiliselt muutunud. Näiteks suurima kulutaja positsiooni hoidnud Norras kulutati 2018. aastal kõige enam raha – 68% leibkonna kasutatavast sissetulekust. Ent selle aasta tulemuste põhjal leiame Norra alles 10. kohalt  ja 2019. aasta suvepuhkuseks kasutati leibkonna sissetulekust vaid 36%.    
 
“Eestlaste suurimad TOP 3 kuluartiklit eriolukorra ajal olid samad nagu teistes riikides – toidukaubad, kodusisustus ning riided ja jalanõud,” kommenteeris Kumpulainen.
 
 

Tulevik on digitaalne! Sularaha kasutamine väheneb, internetimaksete arv kasvab

 
Internetimakseid eelistab 52% vastanutest, 25% kasutab kauba üleandmisel seniajani sularaha ning ülejäänud 25% valiks Internetist tellides pangaülekande. Võrgumaksete osas on kõige digitaliseeritumad riigid Norra (86%) ja Austraalia (79%), järgneb ligilähedase näitajaga Taani (77%). Tabeli lõpust leiame Soome (28%) ja Bulgaaria (27%). Soomes eelistatakse makseviisina pangaülekannet (52%), samas kui bulgaarlased on traditsioonilisemad, eelistades kauba kättesaamisel tasuda sularahas.
 

suvine chill

Ostlemine: Internet vs. kauplused

 
68% vastanutest eelistab Internetis ostlemise asemel kaupluste külastamist. See näitaja erineb varasemate aastate omast ning seletus sellele on lihtne: inimesed tunnevad poodides käimisest puudust, sest viimasel paaril kuul on kauplused olnud suletud ning kõike osteti veebist.
 
Enam kui pool Rootsi elanikest (62%) eelistab veebipoodidest ostmisega jätkata, samas kui enamikus ülejäänud riikides jätkatakse kaupluste külastamisega niipea, kui seda teha lubatakse.
 
 

Peamised kuluallikad 2020. aastal

 
Kõigi 11 riigi vastajad kulutaksid kõige enam raha järgmistele asjadele või tegevustele: toidukaubad (23% eelarvest), kodu sisustamine (11%), laste vajaduste rahastamine (10%) ning sisereisid (10%).
 
Kõikides riikides nimetati suurima kuluallikana toidukaupu, vaid eestlased mainisid, et kõige enam kulub raha sisereisidele (17%).
 
“Tundub, et eestlastele on reisimine väga oluline ning seetõttu on paljud plaaninud kulutada sel aastal reisiraha siseturismi toetamisele,” lisas Kumpulainen.
 
 
 

telkimine

 

Kuidas Ferratum Grupi uuring „Summer Barometer 2020 ™ Covid-19“ läbi viidi?

 
• Uuringu viis läbi Ferratum Grupp, kes küsitles oma aktiivseid kliente 11 riigis veebiküsitluse abil, kasutades standardiseeritud küsimustikku. Sissetulekuid arvestati kohalikus vääringus ning suhtelist suvist tarbimist arvutati igas riigis pere igakuise kasutatava sissetuleku alusel.
 
• Uuringus osales peaaegu 15 000 leibkonda. Vastanud olid vanuses 18–61 aastat. 57% uuringus osalenutest olid naised. Osalenud leibkondade keskmine saadav netosissetulek jäi 827–3672 euro vahele. Leibkonna keskmine suurus vastanute seas oli 3,5 inimest.
 
• Lisaks demograafilistele näitajatele küsiti vastanutelt nende kasutatava igakuise netosissetuleku kohta, seda, kuidas koroonaviiruse pandeemia muutis nende elu ja kulutamiskäitumist, mille peale nad isolatsiooni ajal kõige enam raha kulutasid, millised on nende kuluplaanid lähikuudel ning mida nad seoses Covid-19-ga kõige enam kardavad.
 
Kogu info uuringu kohta leiad spetsiaalselt veebilehelt: http://www.ferratumbarometer.com/ee/ 

Ferratum Grupist

Ferratum Grupp on rahvusvaheline mobiilpangandusteenuste osutaja, kes pakub mobiilseadmete abil väljastatavaid  ja hallatavaid tarbimis- ja väikeettevõtluslaene. 2005. aastal asutatud Ferratum, mille peakorter asub Helsingis, on kiiresti laienenud, tegutsedes kahekümnes Euroopa, Aafrika, Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Austraalias.  
Digitaalsete ja mobiilsete finantsteenuste pioneerina on Ferratum digipanganduse revolutsioonis esirinnas. Ferratumil on ligikaudu 680 000 aktiivset klienti, kellel on viimase 12 kuu jooksul (2020. aasta 31. märtsi seisuga) avatud mobiilipangakonto või aktiivne laenujääk.   
Ferratum Grupp on noteeritud Frankfurdi börsil põhinimekirjas sümboli „FRU“ all. Lisateabe saamiseks külastage meie veebilehte  www.ferratumgroup.com.