.jpg&w=3840&q=75)
11.11.2021
Ferratumi jõulu-uuring Christmas Barometer™ 2020 tulemused näitavad, et tarbijate käitumine ja plaanid jõulupühadeks peegeldavad jätkuvalt ülemaailmset ebakindlust Covid-19 kriisi suhtes.
Ferratumi 13. Rahvusvaheline tarbijakäitumise uuring näitab nihet väärtustes ja kulutuste vähenemist saabuvatel pühadel.
Ferratum Grupi 13. jõulu-uuring Christmas Barometer™ 2020 vaatleb lähemalt saabuvaid jõulupühi praeguse Covid-19 ajal. Peaaegu 20 000 leibkonda osalesid iga-aastases uuringus, kus uuriti jõuludega seotud tarbimiskulutusi 12 riigis üle maailma. Andmed hõlmavad seda, kuidas Covid-19 pandeemia mõjutab inimeste elu ja kulutamiskäitumist, kuidas näevad välja inimeste plaanid saabuvateks jõuludeks ning mismoodi erinevad kulutused eelmiste jõuludega võrreldes.
Pühadeaegsed kulutused on sel aastal tõenäoliselt väiksemad – toidupoodide käive kasvab kindlalt
Ferratumi jõulu-uuring näitab, et inimesed seavad oma eelarved sel aastal suhteliselt madalaks. Üle poole vastanutest ennustasid, et kulutavad eelmiste jõuludega võrreldes vähem. Vastajad olid kriisi ajal kulutamise suhtes ettevaatlikumad. Eriti selge on see 10% vastanute puhul, kes on kaotanud töökoha, ja 17% puhul, kellel on vähendatud palka. Puhkuseuuringu ajal vastas 28%, et nende suvepuhkuse kulutuste piir oli 200 eurot. 200 eurot valisid kõige tõenäolisemaks jõuluaja kulutuste piiriks ka 57% vastanutest. Ainult 19% arvavad, et järgmistel kuudel kulutavad nad jõuludega seoses kuni 400 eurot.
Kui küsiti, millele kulutavad nad järgnevatel kuudel kõige enam, oli vastajate puhul eeslistatuim valik toidukaubad (21%) ning see pole hetkeolukorda arvestades väga üllatav. Toidukaupadele järgnesid napilt kodukaubad (10%), talveriided (10%), mänguasjad (9%) ning maiustused ja hõrgutised (9%).
Covid-19 ei võta meilt jõule, vaid toob meid teineteisele lähemale
Ehkki inimesed hoiavad kokku reisimiselt ja luksuskaupadelt, on nende suurimaks jõulukingiks pere ja lähedastega koos veedetud aeg. Nii vastasid 70% osalenutest, kui küsiti, millele kavatsevad nad järelejäänud 2020. aasta jooksul kõige rohkem oma aega pühendada. Pühadeaja nautimine oli teisel kohal (19%). Ferratumi rahvusvaheline uuring näitab, et Covid-19 maailmapandeemia on viinud paigast viisi, kuidas tarbijad jõule veeta plaanivad – kavandatud reise tühistatakse ja pühad plaanitakse veeta kodus pereringis. Samuti on vastajad hakanud rahaga paremini ringi käima, leidnud endale uued hobid ja õppinud, kuidas distantsilt töötada ning õppida.
Mis on uuringus osalejatele oluline? Peamise uusaastalubadusena joonistub selgelt välja enda ja oma lähedaste tervise hoidmine
Uue aasta otsuste kohta küsides vastas 22%, et kõige olulisemaks valikuks on tervis ja Covid-19 leviku tõkestamine. Neile järgnevad ajaveetmine koos lähedastega (16%), väikeste rõõmude väärtustamine (11%) ja sagedasem sportimine (10%). Diagrammi lõpust leiame maja või auto ostmise. Nende asjade osatähtsus on sel aastal selgelt langenud.
Jõulukulutajad
Jõulubaromeetris osalenud 12 riigi võrdluses asuvad suurimad kulutajad Bulgaarias, kus vastanud ütlesid, et jõulupühadel kulutatakse 25% oma kuusissetulekust. Bulgaariale järgneb Rumeenia, kus sama näitaja on 24%, ning Horvaatia ja Austraalia 23%-ga. Diagrammi teisest otsast leiame Soome, kus pühadel plaanitakse kulutada kõigest 12% igakuisest sissetulekust, ja kõige viimaselt kohalt Madalmaad, kus näitaja on kõigest 11%.
"Eestlased kulutavad sarnaselt teistele riikidele suure osa selle aasta jõulueelarvest toidukaupadele ning samuti on näha, et igal aastal on mänguasjad kindlalt TOP 5 hulgas," lisas Ferratum Bank tegevjuhi asetäitja Antti Kumpulainen.
Covid-19 ajal kasvavad kontaktivabad maksed. Sularaha kaotab kaalu!
COVID-19 on tänavu põhjalikult meie käitumist muutnud. Oleme üle läinud kaugtööle, veebipoodidele ja sularahavabadele maksetele. Isegi, kui sularaha kasutamine on igal aastal vähenenud, on COVID-19 sularahast loobumist kiirendanud. Veebist tellides eelistab 54% vastanutest maksta kaardiga, 26% on jätkuvalt sularahaga maksmise poolt ja ülejäänud 20% eelistavad pangaülekannet. Veebi- ja kaardimaksete osas juhivad edetabelit Norrast pärit vastajad, kellest 93% väitsid, et eelistavad kaardimakseid, edasi järgnevad Taani (80%) ja Rootsi (79%). Teisest otsast leiame Bulgaaria, kus 71% inimestest valib veebi- ja kaardimaksete asemel endiselt sularahamaksed.
Isegi kui pandeemia COVID-19 on kiirendanud digitaalsema maailma poole liikumist, eelistasid tarbijad oma ostud teha siiski füüsilistes kauplustes
Vaatamata sellele, et liikumispiirangute ajal tegime enamuse ostudest veebis, näitab jõulu-uuring, et tegelikult eelistavad ostlejad asju näha, katsuda ja proovida. Sarnaselt puhkuseuuringu tulemustele vastas 68% vastanutest, et eelistaksid teha oma ostud füüsilistes kauplustes.
Suurimad kulutajad 2020. a jõulude ajal
Ühegi erandita kulutavad vastajad kõigist 12 riigist eelseisvatel kuudel suurema osa oma rahast toidukaupadele. Teisel kohal on kodukaubad, talveriided ja kulutused lastele. Samuti on olulised jõulukingitused ning vastajad kulutavad kindlasti raha oma perele mänguasjade, maiustuste ja kinkekaartide ostmiseks.
„Uuringu tulemustest selgus, et eestlased plaanivad kulutada jõuludele protsentuaalselt sama palju kui eelmisel aastal, ning suuri muutusi siin märgata ei ole,” kommenteeris Kumpulainen.
Kuidas Ferratum Groupi jõulubaromeeter 2020 ™ Covid-19 uuring läbi viidi?
• Uuringu viis läbi Ferratum Group, kes küsitles oma aktiivseid kliente 12 riigis veebiküsitluse abil, kasutades standardiseeritud küsimustikku. Sissetulekuid arvestati eurodes ja suhtelist jõuluperioodi tarbimist arvutati igas riigis pere igakuise kasutatava sissetuleku alusel.
• Uuringus osales ligi 20 000 leibkonda. Vastajad olid vanuses 18 –61 eluaastat. 59% osalejatest olid naised. Osalevate leibkondade keskmine vabalt kasutatav sissetulek oli vahemikus 1087–4367 eurot. Leibkonna keskmine suurus vastanute seas oli 2,7 inimest.
• Lisaks demograafilistele näitajatele küsiti vastajatelt nende uue aasta lubaduste kohta, seda, kuidas koroonaviirus on muutis nende elu ja kulusid, millised on nende tänavused jõuluplaanid, kas nad kardavad oma finantsolukorra pärast ja palju muud.
