Maailma õnnelikkuse raport on iga-aastane aruanne, mis reastab 155 riiki vastavalt nende õnnelikkuse tasemele. Raport kasutab rahvuse õnnelikkuse taseme määramiseks erinevate uuringute vastuseid subjektiivsetele küsimustele, mis on seotud sissetuleku, sotsiaalse toetuse, kogukonna, isikuvabaduse ja korruptsiooni tasemega.
Peale esimese Maailma õnnelikkuse raporti avaldamist 2012. aastal, on aasta aasta järel Põhjamaad - Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Island - reastatud tabeli esikümnesse. 2017. aastal oli Norra esimesel ja Taani, kes olid varem olnud number üks kolmele eelneval aastal, teisel kohal.
Mis see on, mis asetab kõik Põhjamaad nii kõrgele kohale nendes õnnelikkuse uuringutes?
Lühidalt, Põhjamaades on tugev sotsiaalne tugisüsteem ja see on tavaliselt seotud hea tervisehoiusüsteemi, võrdõiguslikkuse, hea hariduse, demokraatia, ohutuse ja turvalisuse ning madala korruptsiooni tasemega avalikus ja erasektoris.
Siiski on veel üks võtmeelement, mis toetab Põhjamaades üldist õnnetaset. See on usaldus, millele keskendutakse ka selles postituses.
Rääkides usaldusest Põhjamaades, mõtleme me nii heanaaberlikku usaldust kui ka usaldust ametnike suhtes. 2010. aastal näitas heaolu indeksi aruanne, et 74 protsenti norralasi, 64 protsenti taanlasi, 60 protsenti soomlasi ja 56 protsenti rootslasi usub, et teisi inimesi saab usaldada.
Andreas Bergh, Lundi Ülikooli ja tööstusökonoomika uurimisinstituudi majandusteadlane, ütleb, et "elanikkonnas on laialt levinud arusaam, et enamikke inimesi saab usaldada ning asjaolu, et enamikke inimesi saab usaldada viitab sellistele asjadele nagu kokkulepete järgimine, kauplemisele nagu on lubatud kaubelda, ausalt käitumisele ja muidugi usaldusväärsele käitumise viisile".
Merriam Websteri sõnastik defineerib usalduse järgnevalt:
1. Kindel loomuse usaldus, võime, jõud või tõde kellegi või millegi kohta: kuhu usaldus on asetatud
2. Sõltuvus tulevikust või tingimuslikkusest; lootus; sõltuvus tulevasest maksest tarnitud omandi jaoks (nagu kaup): krediidiga ostetud mööbel usaldusel
3. Ühe isiku kasuks teisele hüvitamisele kuuluv omandiõigus: kombinatsioon ettevõtete poolt moodustatud juriidilistest lepingutest; eriti: see, mis vähendab või ähvardab vähendada konkurentsi
Teisisõnu, usaldust võib kirjeldada kui turvatunnet, mis tuleb veendumusest, et keegi või miski on usaldusväärne ja aus.
2013. aastal korraldas Reader's Digest ülemaailmse sotsiaalse eksperimendi "rahakoti testi" vormis, mis viidi läbi 16 suuremas linnas üle maailma. Selles katses "unustati" rahakott koos nime ja telefoninumbri, perefoto, visiitkaardi ja 50 dollari väärtuses rahaga avalikku kohta - et näha, kas rahakott tagastatakse.
Esikoha selles pingereas sai Soome pealinn Helsingi, ainus eksperimenti kaasatud Põhjamaade linn, kus tagastati omanikele kaheteistkümnest "unustatud" rahakotist üksteist.
Teise näite Põhjamaisest usaldusest võib leida lugedes erinevaid lugusid internetist, mille on kirjutanud esmakordselt Põhjamaadesse sattunud külastajad, kus nad väljendavad oma üllatust, kui näevad, et lapsevankrid jäetakse tänavale, poodide või kohvikute ette, samas kui lapsevanem läheb naudib sees kohvi või küpsetist.
Külastajatel ja uustulnukatel on sellisel tasemel usaldust ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tunnet raske mõista ning sellega harjuda. Kuid Põhjamaades on see veel üks näide ühiskonnas valitsevast usalduse tüübist.
Usaldus on tihedalt seotud läbipaistvusega. Alates 1996. aastast on Transparency International (TI) avaldanud korruptsioonitajumise indeksit (CPI), mis iga-aastaselt liigitab riike nende poolt läbiviidud teadusuuringute kaudu tuvastatud korruptsioonitasemetest sõltuvalt.
Aastal 2016 hinnati 176 riiki ning Taani tuli võrdselt Uus-Meremaaga esimesele kohale; järgnesid Soome ja Rootsi teisel ja kolmandal kohal, kusjuures Norra jagas võrdselt viiendat koha Singapuriga.
Ülemaailmse kommunikatsiooniturunduse firma Edelmani poolt 2013. aastal läbi viidud iga-aastane usaldusbaromeetri uuring näitas, et ainult 18 % inimestest ütlesid, et nad usaldavad ärijuhte tõe rääkimisel. Kogu maailmast osales 26 turgu ja küsitleti 31000 inimest.
Kuigi ülaltoodud statistika on silmiavav, on murettekitavam asjaolu, et see arv on vaid veidi suurem 13 %-st inimestest, kes ütlesid, et nad usaldavad riigiametnikke.
Ajakirjas ScienceNordic avaldatud artiklis ütleb Rootsi politoloog ja Oxfordi ülikooli professor Bo Rothstein, kes on läbi viinud teadusuuringuid sotsiaalse kapitali kohta ning selle kohta, kuidas ühiskond ja valitsused inimestevahelist usaldust mõjutavad, et kui me usaldame õiguskaitsjaid, usaldame me ka üksteist rohkem.
Kui tegemist on äriga, on selge, et kui kõik osapooled üksteist usaldavad, on äri palju sujuvam ning iga tehtav tehing toimub viisil, mis toob kasu kõigile osapooltele. Usalduse olemasolu on jagatud väärtus ning toimib koostöö ja mõistetakse, et üks osapool ei püüa ja teist poolt "välja lüüa" või "õõnestada".
Aastal 1972 ütles Nobeli auhinna võitnud majandusteadlane Kenneth Arrow: "Peaaegu igas äritehingus endas on usalduse element, kindlasti on see olemas mis tahes tehingus, mis toimub aja jooksul. Võib usutavalt väita, et suurt osa maailma majanduslikust mahajäämusest võib seletada vastastikuse usalduse puudumisega".
Usaldus mõjutab positiivselt ka ettevõtte kliente. Inc.com-i ajakirjanik Lou Dubois kirjutas 2010. aasta artiklis pealkirjaga "Kuidas ehitada usalduslikku ärikultuuri", et: "Kui on olemas usaldus töötajate ja juhtkonna vahel, ja mis veelgi tähtsam klientide suhtes, on äri edukas."
Dubois kirjutas ka: "Tugevate suhete arendamise ja kasvatamise vajadus on oluline mitte ainult edu saavutamiseks, vaid ka ellujäämiseks. Püsivad suhted luuakse aja jooksul ja saavutatakse usaldus. Ja kuigi enamik teisi ärivaldkondi vajavad mõõtmist, on usaldust keeruline mõõta. Kuid usalduse puudumise tagajärjed on selgelt nähtavad (rahulolematud kliendid, kaotatud äri) ning see on ka väga kulukas teie ettevõttele."
Samas artiklis ütles Charles H. Green, USA-s asuva usaldusele keskendunud nõuandefirma asutaja ja tegevjuht: "Organisatsioon, millel on kõrge kultuuriline usalduse tase, peab käituma usaldusväärsel viisil, aga olema ka väga hea teiste usaldaja ".
Aastal 2017 avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu raporti pealkirjaga "Usaldus - Põhjamaade kuld", milles öeldi: "Majanduslikus mõttes vähendab sotsiaalne usaldus majanduses tehtavaid tehingukulusid, st kulusid, mis on seotud kokkuleppe täitmise tagamisega". Uuringud viitavad sellele, et sotsiaalse usalduse kõrge tase võib olla ühiskonna majanduse kõige olulisem ressurss.
Austraalia teadlane Rachel Botsman, kes õpetab Oxfordi ülikoolis, ütles EUobserverile: "Põhjamaad mõistavad, et usaldus on valuuta, millel võib olla tohutuid majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid hüvesid."
Nagu nähtub Maailma õnnelikkuse raportist, on kõrge usalduse tasemega riikides elu kvaliteet parem. Usaldus ja usaldusväärsus on hästi toimiva ühiskonna tunnused nii meie isiklikus elus kui ka meie tööelus.
Euroopa Ringhäälinguühingu (EBU) läbi viidud 2017. aasta meediausalduse uuring näitas, et Taani, Rootsi ja Soome on kolm juhtivat riiki, kus inimesed ütlesid, et nad usaldavad traditsioonilist televisiooni, raadiot ja trükimeediat.
EBU meediateabeteenistuse juht Roberto Suarez ütles: "See on julgustav, et avalikkuse usalduse tase meedia suhtes on Põhjamaades nii tugev ja tegelikult tõuseb see kogu Euroopas". Suarez jätkas "Selles tõenduspõhjata maailmas on julgustav näha, et avalikkus saab eristada konkureerivaid uudisteallikaid ja on otsustanud usaldada traditsioonilist meediat."
Mõelge, kuidas te suhtute kindlustusfirmadesse ja pankadesse. Kuidas otsustate, milline ettevõte on teie jaoks õige? Kas see on ettevõte, mida kasutab teie pereliige? Kas teie otsus põhineb internetikommentaaridel? Või hoopis sõbra soovitusel?
Mis iganes kriteeriumi te otsustamiseks valite, ei ole see otsus, mida langetada kergelt. Lõppude lõpuks usaldate oma vara kolmandale osapoolele.
Vastavalt 2015. aasta IBM-i uuringule ütles ainult 43 % USA tarbijatest, et nad usaldavad kindlustusvaldkonda üldiselt. Mis puutub pangandusse, siis üks teine USA uuring näitas, et 64 % vastanutest ütlesid, et nende peamine pank on hea kuvandi ja mainega. Kuid ainult 37 % ütlesid, et pangad on üldiselt usaldusväärsed.
Huvitaval kombel väitsid vaid 52 % vastanutest, et nad on "väga teadlikud" oma panga teenustasudest. Seetõttu kliendid lihtsalt usuvad, et nende pank teeb "õigeid asju".
Ferratum Bank, juhtiv rahvusvaheline mobiilsete finantsteenuste pakkuja ja finantstehnoloogia pioneer, asutati Helsingis 2005. aastal. Põhjamaade väärtused, nagu usaldus, ausus, usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus, on meie tegevuse keskmes.
Meie Ferratumis usume, et tehing on rohkem kui lihtsalt finantstehing - see on usaldusel põhinev vastastikune valuuta. Tsiteerides taas Kenneth Arrow'i: "Peaaegu igas äritehingus endas on usalduse element, kindlasti on see olemas, mis tahes tehingus, mis toimub aja jooksul".
Me kõik tahame tunda end turvaliselt, ühenduses kogukonnaga ja olla osa süsteemist, millele saaksime toetuda.
Põhjamaade inimesed on nõus maksma kõrgemaid makse riiklike sotsiaalteenuste toetamiseks, sest nemad usuvad, et nende kaaskodanikud ei kuritarvita seda süsteemi. Eelnevalt mainitud ScienceNordic artiklis ütleb Bo Rothstein: "Me leiame tiheda seose korruptsiooni madala taseme ja suure usaldusväärsuse vahel."
Rääkides sotsiaalteenustest Põhjamaades, ütles Rothstein SSRN-i uuringus "On selge, et riigid, kus on kõrgem sotsiaalse usalduse skoor, on ka kõrgema majandusliku võrdsusega - nimelt Põhjamaad, Holland ja Kanada. Teiseks on need riigid pidanud palju vaeva nägema, et luua võrdsed võimalused, eriti pidades silmas nende poliitikat avaliku hariduse, tervishoiu, tööturu ja (hiljuti) soolise võrdõiguslikkusse osas. Teiseks on need riigid teinud suuri jõupingutusi võrdsete võimaluste loomiseks, eriti seoses nende poliitikatega avaliku hariduse, tervishoiu, tööturuvõimaluste ja (hiljuti) soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. "
Ajakirjas "Nordic Labour Journal" ütleb Helge Skirbekki koolist Lovisenberg diakonale høgskole (ülikool): "Usaldus ei loonud heaoluriiki, kuid heaoluriik ei suutnud ilma usalduseta eksisteerida. Sul ei saa olla heaoluriiki, kui te ei usalda, et sotsiaalsed institutsioonid töötavad, et poliitikud ei ole korrumpeerunud ja et toimib õigussüsteem. "
Samas ajakirjas ütleb Sigrun Aasland Norra juhtivast mõttekojast Agenda: "Usaldus tähendab, et tunneme end turvalisemalt, sotsiaalsed suhted muutuvad lihtsamaks ja me saame kasu sotsiaalasutustest. Aga see ei teki iseenesest, see on hea poliitika tulemus. Me vajame ühiseid kohtumispaiku ja peame tunnistama, et meil on võrdsed võimalused. Usaldust tuleb kasutada ja see ei tohi lõppeda. Meil on palju usaldust, kuid seda tuleb kasutada ".
Ferratumis me usume usaldusse ja läbipaistvusesse. Mida sa näed, selle sa ka saad.