Investeerimine on raha kogumine eesmärgiga lisatulu teenida. Investeerimisvõimalused on erinevad – raha võib paigutada nii väärtpaberitesse (aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad jne) kui ka kinnisvarasse, metsamaasse, ühisrahastuse projektidesse, krüptovaluutasse, väärismetallidesse, esemetesse, kunsti, oma ettevõttesse jne.
Millised on investeerimise kuldreeglid?
Investeerimine on suurepärane võimalus oma sissetuleku suurendamiseks. Investeerimine on ka Eestis iga aastaga populaarsem, kuid kõik inimesed ei ole sellega veel algust teinud. Investeerimise olemusest aitavad aimu saada investeerimise kuldreeglid.
- Mida varem investeerimisega alustada, seda parem on investeeringu tulusus.
Aeg töötab üldjuhul investori kasuks. Mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem see tagasi toob. Mida pikem on investeerimisperiood, seda enam on ka riskimiseks ruumi.
- Raha tuleb hajutada erinevate investeeringute vahel.
Investeerimast hoiab inimesi eelkõige hirm oma raha kaotada. See võib juhtuda vaid siis, kui paigutate kogu raha ühte kohta. Kui investeeringud ei ole suured ja need on erineva iseloomuga, ei ole ohtu rahast ilma jääda.
- Enne investeerimist tuleb investeerimiseks säästa.
Investeerida on mõttekas raha, mis on eelnevalt säästetud. Seetõttu tuleb investeerimist alustada raha kogumisest – selle vaba raha saab kasvama panna siis, kui seda on kogunenud investeerimise alustamiseks piisavalt. Eesti keskmine palk kasvab jõudsalt ja võimaldab üha enam säästa – mõistlik on see võimalus ära kasutada. Kas investeerimine tasub ära?
Loomulikult. Viimase kümne aasta jooksul on brutopalk tõusnud 784 eurolt (2009. aastal) ligi 1400 euroni (2019. aasta lõpus). See on keskmiselt 6% aastas. Kui palk kasvab edasi 5% aastas, inflatsioon püsib 2% juures, teised tingimused ei muutu ja panna kõrvale 10% kuupalgast (keskmine netopalk), õnnestub järgmise 40 aasta jooksul säästa umbes 100 000 eurot. See summa on märkimisväärne. Kui investeerida see summa aktsiatesse, on võimalik teenida kuni 10% tootlust olenevalt valitud investeerimisstrateegiast. Investeerides eelmiste aastate säästud ja investeeringutelt teenitud tulu iga aasta alguses, on võimalik 40 aasta jooksul oma säästud (100 000 eurot) vähemalt kolmekordistada. Nii et investeerimine tasub igal juhul ära.
Millised on peamised investeerimisvõimalused?
Investeerimisvõimalusi on seinast seina, kuid vaatleme nendest olulisimaid.
- Aktsiad ehk väärtpaberid
Aktsiatesse investeerimine tuleb investeerimisest rääkides ilmselt esimesena meelde. Aktsiatesse investeerimiseks tuleb teha üsna palju eeltööd ja investeeringud tuleb hajutada erinevate ettevõtete aktsiate vahel.
- Investeerimisfondid
Investeerimisfondidesse investeerimine on üsna turvaline, sest fondis on mitme ettevõtte aktsiad ja võlakirjad. Fondi arendamise ja haldamisega tegeleb professionaalne fondivalitseja, seega sobib see investeerimisvõimalus ka algajatele.
- Valuuta
Valuutaturul toob investeering tasuvuse sel juhul, kui valuutakurss kõigub investori poolt ennustatud suunas. Valuutasse investeerimine on võrdlemisi riskantne ja vajab aastaid õppimist või uskumatut vedamist.
- Kinnisvara
Investeerimine kinnisvarasse vajab üldjuhul märkimisväärset alginvesteeringut, sest algajal investoril soovitatakse alustada korteriostust ja selle väljaüürimisest. Juhul, kui korter ostetakse laenuga, võiks laen olla kuni pool korteri väärtusest.
- Ühisrahastusprojektid
Tänu üleilmastumisele on võimalik üle terve maailma aset leidvatesse projektidesse või tegutsevatesse ettevõtetesse investeeringuid teha. Ühisrahastusvõimalust pakuvad nii traditsioonilised kui ka iduettevõtted, kinnisvaraarendused, kunstnikud, farmid jpt. Ühisrahastusprojektid sobivad investeerimise alustamiseks algajatele, sest pakuvad võimalust ilma igasuguse investeerimisoskuseta käsi valgeks saada.
- Alternatiivsed investeerimisvõimalused
Alternatiivsed investeerimisvõimalused on investeerimine krüptovaluutasse, veinidesse, markidesse, müntidesse, kunsti jne. Krüptovaluutasse investeerimine on üsna riskantne, investeerimine veinidesse või kunsti võib olla üsna pika tasuvusperioodiga ning nõuab väga häid valdkonnateadmisi.
Millist eeltööd teha enne investeerimisega alustamist?
Enne investeerimisega alustamist tasub uurida erinevaid investeerimisvõimalusi, nende plusse ja miinuseid, et enda ootustele, oskustele ja võimalustele vastav investeerimisvõimalus valida. Ka tasub end investeerimismaailmaga kurssi viia – lugeda investeerimisalaseid raamatuid, foorumeid ja blogisid, uurida Facebooki gruppide säästmis- ja investeerimisteemalisi arutelusid. Samuti tasub nõu pidada sõprade-tuttavatega, kes juba investeerimisega tegelevad või pöörduda ka näiteks oma panga konsultandi poole.
Kuidas alustada aktsiatesse investeerimisega?
Kui olete jõudnud arusaamisele, et teile pakub huvi investeerimine aktsiatesse, siis enne päriselt selle kallale asumist tuleb teha kolm valikut.
- Valige oma vajadustele vastav investeerimisstrateegia.
- Valige sobivaim pank ja looge väärtpaberikonto.
- Tehke otsus maksustrateegia kohta.
Investeerimine aktsiatesse: milline investeerimisstrateegia valida?
Aktsiatesse investeerimisel on kaks peamist võimalikku strateegiat. Üks strateegia on aktsiate odavamalt ostmine ja kallimalt edasimüümine. Selle strateegiaga kaasneb risk, et aktsiahinnad langevad ja nende kallimalt müümine osutub võimatuks. Teine strateegia on selliste aktsiate ostmine, millelt saab dividende teenida. Selle strateegiaga kaasneb risk, et ettevõte lõpetab dividendide maksmise või dividendidena teenitav summa langeb märkimisväärselt. Üldiselt on esimene nendest strateegiatest riskantsem ja teine konservatiivsem. Kui eesmärk on teenida suuremat tulu lühema aja jooksul, sobib esimene strateegia. Kui soov on saada püsivalt madalat, kuid stabiilset passiivset tulu, sobib paremini teine strateegia.
Kuidas käib väärtpaberikonto loomine?
Väärtpaberikonto on vajalik, et börsil kauplemine võimalik oleks. Väärtpaberikonto loomiseks tuleb valida pank, mille poolt pakutavad tingimused sobivad plaanitud investeerimistegevusega kõige paremini. Kui plaanite kasutada strateegiat, mille puhul teete aktsiatega palju ostu-müügitehinguid, valige pank, kes pakub tehingute tegemiselt madalamat teenustasu. Kui plaanite soetada aktsiaid püsiva dividenditulu teenimiseks ja ostate-müüte harva, sobib pank, kus tehingutasud ei mängi nii suurt rolli, sest kõige olulisem on madal kontohooldustasu. Väärtpaberikonto loomiseks tuleb isiklikult panka kohale minna. Et investeeringuid teistest kulutustest lahus hoida, on parem luua eraldi pangakonto, millel toimuvad tehingud on seotud väärtpaberikonto, aktsiate ja dividendidega. Nii saab lihtsamalt info kätte tuludeklaratsiooni tarbeks ja soovi korral on konto võimalik ka investeerimiskontona deklareerida.
Kuidas investeerimistegevust maksustatakse?
Tulumaksu seadus sätestab, et investeeringutelt tuleb tasuda tulumaks. Tulumaksu kalkulaator on abiks maksusumma arvutamisel. Maksukohustuse järgimiseks on investoril kaks võimalust: kas deklareerida investeerimistulu ja tasuda sellelt maksud iga-aastaselt või kasutada investeerimiskontot. Investeerimiskontot kasutades maksustatakse tulumaksuga kontole sissemakstud ja sellelt väljavõetud summade vahe. Ehk tulumaks tuleb maksta vaid sellelt summalt, mis on reaalselt teenitud. Iga aasta alguses investeeringutelt tulumaksu deklareerides tuleb tehingute üle hoolikalt järge pidada, mis on lihtsam sel juhul, kui kasutate investeerimistegevuseks eraldi pangakontot.
Mis on investeerimiskonto?
Investeerimiskonto on tavaline pangakonto, mida kasutatakse finantsinvesteeringute tegemiseks. Investeerimiskontot kasutatakse selleks, et igapäevaseid tulusid-kulusid investeerimistegevusega seotud tuludest ja kuludest eraldi hoida, sest nii on nende üle lihtsam arvestust pidada. Investeerimiskonto kasutamine võimaldab tulumaksuseaduses välja toodud väärtpaberitelt ja teistelt finantsinstrumentidelt teenitud tulu maksustamist edasi lükata. Selleks tuleb kanda oma investeerimiskontole raha, mille eest soetate näiteks aktsiaid. Nende väärtpaberite müümisel saadud raha tuleb jällegi investeerimiskontole kanda. Nii ei teki müügitehingust kohest maksukohustust ja saadud raha saab täies ulatuses edasi investeerida järgmistesse aktsiatesse. Ühel inimesel võib olla ka mitmeid investeerimiskontosid.
Kuidas toimub börsil kauplemine?
Eesti börsil on mõttekas teha vähemalt 500 euro suuruseid tehinguid. Kauplemine toimub nii, et internetipangas tuleb luua ostuorder, kus on kirjas, mis summa eest ja milliseid aktsiaid soovite osta. Kui on keegi, kes soovib selle summa eest teile neid aktsiaid müüa, toimub tehing kohe. Kui keegi selle hinna eest müüa ei soovi, võib tehingu toimumist oodata mitu päeva või see võib hoopiski toimumata jääda. Sellisel juhul saate määrata soovitud aktsiate ostmiseks uue ostuhinna. Nasdaq Tallinna Börs pakub oma kodulehel aktsiate hindade reaalajas jälgimise võimalust. Enne aktsiate ostmisega alustamist on mõistlik lugeda infot huvipakkuvate ettevõtete majandustulemuste ja plaanide kohta.
Kuidas investeerida investeerimisfondidesse?
Investeerimine investeerimisfondi tähendab seda, et raha paigutatakse fondiosakutesse, mis tõendavad investori õigust osale fondi varast. Investeerimisfond on paljude erinevate väikeinvestorite varade kogum, mida juhib fondivalitseja. Erinevad investeerimisfondid on kombineeritud eri ettevõtete aktsiatest, võlakirjadest ja teiste fondide osakutest. Investeerimisfond on üsna turvaline investeerimisvõimalus, sest teie raha haldab professionaalne fondihaldur ja investeeringud on hajutatud. Tulu saamise määr oleneb fondi tulususest ja võib küündida isegi üle 10%. Investeerimisfondi investeerimine sobib ka alustavale investorile, sest kogu töö teeb fondivalitseja.
Kuidas toimub valuutaturul kauplemine?
Valuutaturul ehk Forex (Foreign Exchange) turul kauplemine toimub valuutapaaridega ostes üht ja müües teist valuutat. Iga valuuta väärtus väljendatakse selle kaudu, kui palju teist valuutat selle eest osta saab. Valuutahinnad tõusevad ja langevad pidevalt läbi selle, kuidas nõudlus ja pakkumine muutuvad. Nõudlust ja pakkumist mõjutavad nii erinevad majandusprotsessid, keskpankade otsused kui ka maailmas aset leidvad sündmused. Valuutaturg on kõige parema likviidsusega investeerimisvõimalus, sest valuutade nõudlus ja pakkumine on pidevad ja tehingud tehakse sekundite jooksul. Edukas kauplemine valuutaturul nõuab head kogemust, suurepärast analüüsivõimet ja piisavat alginvesteeringut. Valuutaturul kauplemine on väga riskantne ja edu saavutamine ilma põhjaliku eeltööta ja pikaajaliste kogemusteta on võimatu. Samas pakub Forex heade oskuste ja piisava alginvesteeringu korral võimalust head püsitulu teenida.
Kuidas teha kinnisvarainvesteeringuid?
Kinnisvarainvesteeringuks soovitatakse kasutada kinnisvaraobjekte, millel on mitu alternatiivset äriplaani – näiteks korter, mida on võimalus välja üürida nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt. Samuti on kinnisvarainvesteeringu puhul oluline likviidsus ehk see, kui ruttu saab soovi korral investeeringust väljuda ehk korteri maha müüa. Kõige paremaks üürikinnisvaraobjektiks peetakse kuni 2-toalist korterit Tallinnas. Väike korter toob rohkem tulu, sest korterit soetades maksate ruutmeetri eest, aga üürile andes küsite tükihinda. Kinnisvarainvesteeringuga alustades tuleb emotsioonid ja isiklikud eelistused taandada ja korter valida puht ärilisest vaatepunktist lähtuvalt – sel juhul osutub investeeringutasuvus tõenäoliselt heaks ka algaja investori puhul.
Kuidas investeerida ühisrahastusprojektidesse?
Ühisrahastusplatvormid pakuvad paindlikke investeerimisvõimalusi nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Ühisrahastus toimib selliselt, et projekti, ettevõtte või ka kinnisvaraarenduse jaoks küsitakse laenu, mille rahastavad investorid ühiselt, omandades seeläbi osa ettevõtmisest. Kui projektil, ettevõttel või arendusel hakkab hästi minema, on võimalus oma raha kasumiga tagasi saada. Ühisrahastusprojekti investeerimine – nagu igasugune laenuandmine – on üsna riskantne, kuid pakub hea õnne korral ka suurepärast teenimisvõimalust. Ühisrahastusprojektide keskmine tulusus on 10% ja see investeerimisvõimalus sobib ka algajatele.
Millised on investeerimise riskid?
Investeerimisega kaasneb alati risk raha kaotada. Ükskõik, millise investeerimisvõimaluse valite, tuleb riske hinnata ja püüda riskantseid investeeringuid vältida. Peamised investeerimistegevusega seotud riskid on emitendirisk, poliitiline risk, tururisk, likviidsusrisk, intressirisk ja valuutarisk.
- Emitendirisk realiseerub juhul, kui ettevõtte majandustegevusega seotud ebasoodsad asjaolud (juhtkonnamuutused, pankrot, vms) langetavad aktsiate või väärtpaberite hindu.
- Poliitiline risk tähendab seadusloomet, näiteks maksuseaduse muudatust, mis mõjutab investeeringu tasuvust negatiivselt.
- Tururisk realiseerub siis, kui makromajanduslikud protsessid, looduskatastroofid, epideemiad jms mõjutavad investorite suhtumist, mis kahandab aktsiahindu, vähendab tehingute arvu jne.
- Likviidsusrisk ohustab investorit väiksemate ettevõtete väärtpaberite ostmisel ja müümisel – vähempopulaarsete aktsiatega kauplemine on keerukam, võtab rohkem aega ja võib hinnataseme madalamale tuua.
- Intressirisk kaasneb võlakirjainvesteeringutega ja realiseerub juhul, kui intressimäärad muutuvad.
- Valuutarisk väljendab võimalikke lisakulutusi, mis võivad tekkida valuutade konverteerimisel juhul, kui valuutakursid muutuvad.