Krediidireiting

Krediidiinfo on teave eraisiku või juriidilise isiku finantskäitumise kohta. Krediidiinfot, krediidireitingut, krediidiskoori ja tausta kontrollivad pangad ja laenufirmad enne laenuotsuse langetamist krediidiinfoagentuuride kaudu. Pangad, laenufirmad ja liisingupakkujad saavad laenusoovija kohta krediidiraporti, milles on kajastatud tema maksehäired. Info teie krediiditausta kohta omab lisaks teistele tingimustele ka laenuotsuse langetamisel olulist kaalu.

 

Mis on peamised laenusaamise tingimused?

Laenu saamisel mängivad rolli laenusumma suurus, tagasimakseperioodi kestus, regulaarne ja piisava suurusega sissetulek, teiste finantskohustuste osakaal ja nende varasem täitmine. Pikema tagasimakseperioodiga laenutaotlust vaagides peab laenufirma veenduma, et klient on võimeline laenu tagastama laenuperioodi lõpuni ka sel juhul, kui tema majanduslikus olukorras toimuvad muudatused. Laenu andes analüüsib pank ka seda, kas laen on otstarbekas. Laenuvõtmise otstarbekust hinnatakse selle põhjal, kas laenu abil ostetavat asja on võimalik kasutada pikema aja vältel kui kestab laenu tagasimakseperiood.

 

Millised on laenuandmisest keeldumise peamised põhjused?

Üks kõige levinumaid laenutaotlusele eitava vastuse saamise põhjuseid on kehtiv võlgnevus või probleemid eelmiste finantskohustuste tasumisel (maksehäired). Samuti võivad laenupakkuja laenamisest keelduma panna ebapiisav või ebaregulaarne sissetulek, aga ka liiga suured olemasolevad finantskohustused.

Laenusanmisest keeldumine

Millised nõuded peavad olema täidetud liisingu saamiseks?

Liisingut kasutatakse tavaliselt auto, mootorratta, rasketehnika või isegi väikelaeva ostmiseks. Kasutage liisingukalkulaatorit, et välja arvutada, mis hinnaga autot saate endale lubada. Liisingu kalkulaator aitab mõista, milline on sobivaim lepinguliik, sissemakse summa, kuumaksemäär ja sõiduki jääkväärtus. Liisitava auto hind peab üldjuhul olema üle 3000 euro. Liisinguperioodi lõppedes ei tohi sõiduki vanus ületada 16 aastat ega spidomeetri näit olla üle 250 000 km. Kui plaanite soetada vanema, soodsama või suurema läbisõiduga auto, kasutage ostu finantseerimiseks väikelaenu. Sarnaselt laenusaamise tingimustele, peab ka liisingu taotlemisel olema teie krediidiinfo positiivne. Teie sissetulek peaks olema regulaarne ja jätkusuutlik ning teie igakuised kohustused ei tohiks ületada 30–40% kuupalgast. Üldiselt ei paku pangad ka liisingut inimestele, kellel on kehtivad või lõpetatud maksehäired.

Liising

Millised tingimused peavad olema täidetud järelmaksu saamiseks?

Et järelmaksusumma on üldjuhul väiksem kui liisingusumma või laenusumma, on järelmaksu saada mõnevõrra lihtsam kui laenu või liisingut. Siiski on ka järelmaksu näol tegemist finantskohustusega ja ettevõtted lähtuvad ka järelmaksu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Ka järelmaksu taotleja krediidivõimekuse hindamisel võetakse arvesse kliendi maksekäitumise ajalugu ja maksehäirete olemasolu. Järelmaksu- ja krediidipakkujad peavad veenduma, et taotlejal on stabiilne regulaarne sissetulek ja võime võetud kohustusi pikema aja jooksul täita.

 

Miks laenu andmisel tausta kontrollitakse?

Vastavalt kehtivale Võlaõigusseadustikule peab iga pank, laenufirma, krediidi- või liisinguandja järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS-i § 4034 sätestatakse, et krediidiandja ehk laenu-, liisingu- või järelmaksupakkuja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja selle teabe põhjal ka tarbija krediidivõimelisust hindama. See tähendab, et seadus paneb laenuandjale kohustuse laenaja tausta väga põhjalikult kontrollida, et adekvaatselt hinnata, kas tõenäosus, et klient laenu tasumisel võlgu jääb, on suur või väike. Kui tõenäosus, et klient võib finantskohustuse tasumisel hätta jääda, on keskmisest kõrgem, ei langeta krediidiandja tõenäoliselt positiivset laenuotsust.

Krediidireiting

Kuidas toimub laenu saamisel taustakontroll?

Tausta kontrollivad laenuandjad peamiselt kuni neljast krediidiinfoportaalist. Nendeks on Creditinfo (endine nimi Krediidiinfo), Inforegister, Taust.ee ja Teatmik.ee. Eestis kontrollitakse krediidireitingut kõige rohkem Creditinfo Eesti AS kodulehelt. See on Eesti suurim krediidiinfo andmebaas ja hõlmab ka maksehäireregistrit, mis on laenuandjatele krediidiotsuste tegemise piibel. Lisaks krediidiinfoportaalidele on võimalik ettevõtte või eraisiku tausta kontrollida ka Ametlikest Teadaannetest. Seal on muuhulgas ära toodud kohtutäituri, vara arestimise, pankrotimenetluse ning Maksu- ja Tolliameti teated. Laenaja tausta saab kontrollida ka E-toimikust. Seal leiduvad andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta jõustunud kohtulahendite ja kohtuvälise menetleja lahendite alusel. Jõustunud kohtulahenditega on võimalik tutvuda Riigi Teataja vahendusel.

 

Millise info saab Creditinfo krediidiinfo kodulehelt?

Creditinfo kodulehelt saab laenu väljastav ettevõte teada, kas laenu võtta soovival kliendil on maksehäireid ehk kas inimene on mõnele ettevõttele finantskohustuste tasumisega lootusetult jänni jäänud. Creditinfo Eesti AS avaldab ka ettevõtete jaoks olulist infot. Nende hulka kuuluvad erinevad raportid ja Creditinfo Reiting. See on unikaalne komplekshinnang, millega Creditinfo hindab äririski ettevõttega koostöö tegemisel ja ettevõtte krediidivõimelisust. Krediidireiting on majandus- ja finantsolukorra ning maksekommete hinde kaalutud keskmine. Creditinfo Reiting omistatakse kõikidele Eesti ettevõtetele ja see on rahvusvaheliselt aktsepteeritud.

 

Mis on maksehäire?

Maksehäire on võetud finantskohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine võlgniku poolt. Maksehäireks on klassifitseeritav selline rahalise kohustuse rikkumine, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • finantskohustuse rikkumine on kestnud üle 45 päeva alates rahalise kohustuse täitmise päevale ehk maksetähtpäevale järgnevast päevast;
  • rahalise kohustuse summa on vähemalt 30 eurot, mis võib sisaldada nii finantskohustuse põhinõuet kui ka kaasnevaid nõudeid;
  • maksehäire aluseks olev võlgnevus peab olema tõene, kontrollitud ja sissenõutav, samuti ei tohi olla seda vaidlustatud.

Maksehäire

Mis on maksehäireregister?

Creditinfo Maksehäireregister on 2001. aastal Eesti pankade poolt asutatud infoportaal, mis koondab eraisikute ja ettevõtete finantsinfot. Maksehäireregistrit haldab Creditinfo Eesti AS. Maksehäireregister on Eestis ainus järjepidevat ja kvaliteetset võlainfot koondav register, kuhu on sisestatud ligi 1,8 miljonit unikaalset maksehäiret nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Maksehäirete infot sisestavad ja kasutavad Eesti ettevõtted paljudest erinevatest valdkondadest nagu näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus, rentimine, veondus jne.

 

Milline on maksehäire maksehäireregistrisse kandmise protsess?

Maksehäirete sisestamise õigus on Creditinfo Eesti AS-i lepingulistel partneritel. Kui maksehäire on sisestatud, on see esmalt seitse päeva ootel. Selle aja jooksul on võlgnikul võimalik võlg tasuda ja maksehäire avaldamine peatada. Teisel päeval pärast maksehäire sisestamist saadetakse võlgnikule teade tema täitmata jäänud finantskohustusega seonduva maksehäire sisestamise kohta. Võlgnikul on võla tasumiseks kuni viis päeva. Kuuendal päeval peale maksehäire sisestamist saadetakse laenuandjale meeldetuletus raha laekumise kontrollimiseks. Kui võlgnik ei ole võlga tasunud, muutub maksehäire avalikuks.

 

Millised maksehäired võivad registris olla?

Maksehäirete registris kajastuvad tasumata jäänud laenumaksed, kiirlaenud, autoliising, järelmaksud, trahvid ja sideteenuste arved.

 

Kui kaua säilib info võla kohta maksehäireregistris?

Maksehäire lõpetatakse siis, kui võlgnevus on täielikult tasutud. Maksehäire lõpukuupäev on võlgnevuse tasumise päev. Kui võlgnik on võla tasunud, säilib info maksehäire kohta registris veel viis aastat. Ettevõtte maksehäire info on pärast võla tasumist avalik veel seitse aastat.

 

Mis on maksehäire aegumine?

Kui võlausaldaja ei kasuta oma õigust võlga sisse nõuda, siis võib võlgnik taotleda kohtu kaudu maksehäire aegunuks tunnistamist. Andmekaitse Inspektsioon on võlanõude aegumise hindamisel lähtunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikest 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Tasumata jäänud vanad võlad võivad maksehäiretena kajastuda kuni 13 aastat.

 

Kuidas kontrollida endaga seotud maksehäireid?

Endaga seotud maksehäireid on võimalik igaühel tasuta kontrollida Creditinfo lehel Minu maksehäired. Lehele ID-kaardi abil, Mobiil-ID abil, Smart-ID abil või panga kaudu sisse logides saate ülevaate Maksehäireregistris registreeritud kehtivatest ning lõpetatud maksehäiretest. Lisatasu eest on võimalik oma maksehäirete raportit jagada kolmanda osapoolega ­– näiteks kui soovite oma usaldusväärsust kellelegi teisele tõestada. Pärast maksehäire lõpetamist on Maksehäireregistrisse sisestatud info nähtav veel kuni viis aastat.

 

Mida teha maksehäire korral?

Kui avastate, et Maksehäireregistris on teie kohta registreeritud maksehäire, tuleks maksehäire aluseks olev võlgnevus esimesel võimalusel tasuda. Kui Maksehäireregistris on märge lõpetatud maksehäire kohta, see tähendab võlgnevuse kohta, mille olete juba tasunud, püsib see info Maksehäireregistris viis aastat.

 

Kas kehtivad või endised maksehäired võivad olla takistuseks laenu saamisel?

Maksehäired on laenu-, liisingu- ja järelmaksusaamist takistav asjaolu. Eelkõige takistavad maksehäired finantskohustuste võtmist seetõttu, et laenu andmine kellelegi, kellel on eelmiste laenude tasumisega raskused tekkinud, tähendab laenuandjale suuremat riski. Teisalt takistavad kehtivad või lõpetatud maksehäired pangal ja kiirlaenufirmal laenu andmist seetõttu, et laenuandjal lasub kohustus laenutaotleja maksevõimet kontrollida ja tema krediidivõimelisuses veenduda. Kehtivad maksehäired aga ei võimalda laenuandjal tema krediidivõimes veenduda. Kui teie andmed Maksehäireregistrisse satuvad, on suur tõenäosus, et laen, liising ja järelmaks osutuvad järgmisel viiel aastal teie jaoks paraku kättesaamatuteks teenusteks.

 

Kes võib eraisiku maksehäireid vaadata?

Teie maksehäireid võivad teised vaadata üksnes õigustatud huvi korral. Õigustatud huvi on see, kui eraisikul või ettevõttel, kes teie andmeid vaatab, on teiega konkreetne seos. See seos võib olla võimalik laenupakkumine, eluaseme üürileandmine, koostöö alustamine, äripartneri valimine või muu taoline. Minu Creditinfos on teil võimalik kontrollida, kes on viimase kahe aasta jooksul teinud teie maksehäireinfo kohta päringuid ja teie andmeid vaadanud.

 

Kas Maksehäireregister on usaldusväärne?

Maksehäireregister on kõige usaldusväärsem ettevõtete ja eraisikute maksehäireid kajastav infoportaal Eestis. Siiski ei saa väita, et see on alati 100% usaldusväärne, sest sinna satuvad kõikvõimalikud võlgnevused, ka need, mis on lisatud ettevõtete poolt, kellele kliendid võlgu on, ja mis võivad olla vaieldavad. Kui olete kindel, et teie kohta on Maksehäireregistrisse lisatud valed andmed, tuleks Maksehäireregistriga ühendust võtta ja uurida, kuidas tekkinud olukorda lahendada saab.

 

Mis on ettevõtte krediidireiting?

Ettevõtte krediidireiting on ettevõtte usaldusväärsuse indikaator. Krediidireitingu hinnangut avaldavad Eestis Bisnode ja Creditinfo. Krediidireitingu tähistus on erinevate arvutusmudelite puhul veidi erinev, kuid parimad hinnangud on nii Bisnode’i kui ka Creditinfo mudeli puhul AAA, AA ja A. Selliste hinnangutega ettevõtete krediidivõimekus on hea ja äririsk madal. Krediidireiting arvutatakse ettevõtte vanuse, staatuse, seisundi, kasumlikkuse, likviidsuse, omakapitali ja teiste majandusnäitajate põhjal. Samuti võetakse krediidireitingu arvutamisel arvesse seotud ettevõtete olukorda (maksejõulisust) võtmeisikute tausta (maksekäitumist) ja nendega seotud teisi ettevõtteid, ettevõtte krediidiajalugu, meediakajastust, võlgu, inkassomenetlusi, täitekutseid ja kohtuteateid.

ettevõtte krediidireiting

Mida sisaldab eraisiku krediidireitingu raport?

Eraisiku krediidireitingu raport sisaldab Rahvastikuregistri infot ehk sünniaega, aadressi, perekonnaseisu, laste andmeid, rahvust, emakeelt, haridustaset jms. Samuti on eraisiku krediidireitingu raporti osa tema maksehäired ja võlad, temaga seotud ettevõtted (kus ta on registreeritud töötajana või omab osalust), kehtivad äri- ja ettevõtluskeelud, temaga seotud kinnistud ja tema kohta avaldatud ametlikud teadaanded (kohtulood, kohtuotsused, kantud ja kandmata karistused). Samuti sisaldab eraisiku krediidireitingu raport hinnangut tema krediidivõimele.