Elektri säästmine kui tänapäevane mõtteviis

13.10.2022#Säästunipid

Kuna elektrienergia hind on viimastel aegadel olnud varasemaga võrreldes mitu korda kallim, oleme hakanud mõtlema energia kokkuhoiu peale. Paljud meist on lapsepõlves oma vanematelt pea iga päev kuulnud selliseid lauseid nagu „Pane tuli kustu, kui oma toast ära tuled“ või „Kes jättis vannitoas tule põlema?“. Kui veel mõni aeg tagasi võis see asjaolu ka täiskasvanutel kahe silma vahele jääda, siis praegu jälgime ilmselt kõik palju rohkem seda, et tuled tubades ilmaasjata ei põleks. Energia säästmine algabki tihti just niisugustest väikestest asjadest ja aasta peale kokku arvestatuna annavad need väikesed asjad juba märgatava säästu.

Elektri säästmisele mõeldakse kõikjal Euroopas ja Euroopa Komisjon on pannud kokku oma soovitused selle kohta, kuidas igaüks meist saaks kodus energiat kokku hoida. Neid  nõuandeid – alates soojustusest kuni pesu pesemiseni – saad eesti keeles lugeda siit.

Energia kokkuhoid algab väikestest sammudest

Mida saame kodus iga päev selle heaks ära teha, et elektriarved natukenegi väiksemad oleksid? Tegelikult päris palju. Anname järgnevalt ülevaate viiest võimalusest, millele tasub elektri säästmise kontekstis kindlasti mõelda.

Keera kütet maha ja jälgi hinda.

Olenevalt majapidamisest on elektri säästmine võimalik ka küttelt. See on eriti selge siis, kui kodus on elektriküte, sest nii saab radiaatorid kerge vaevaga väiksema võimsuse peale reguleerida. Miks mitte vähendada toas veidi temperatuuri ja kanda vahepeal mõnusaid vanaema kootud villaseid sokke ja kampsunit? Kui sul on elektri börsipakett, on võimalik radiaator kõige kallima hinnaga tundide ajal kas välja lülitada või tavapärasemast madalama temperatuuri peale seadistada.

Kasuta vähem sooja vett.

Olgu selleks dušile veesäästja paigaldamine, kraanile vett säästva otsiku monteerimine või duši all käies aeg-ajalt vee kinni keeramine – kõigil neil tegevustel on tegelikult mitu head külge. Peale selle, et saad väiksema veearve, kulub ka vähem elektrit, kuna boiler peab vähem vett soojendama. Duši all käimise aega minuti või kahe võrra lühendades võib samuti säästa enam kui kümme liitrit vett. Seda ilmselt pole vaja mainidagi, et kõik me paneme hambaid pestes ju vee vahepeal kinni?

Hoia kodumasinatel silm peal.

Väike sääst võib teinekord tulla ka küllaltki üllatavatest kohtadest. Näiteks jälgi seda, et külmkapp või sügavkülmik ei oleks liiga tihedalt asju täis – sellisel juhul kasutavad need seadmed külmutamiseks rohkem elektrienergiat. Ka katlakivi täis veekeetja tarbib puhta masinaga võrreldes enam energiat (ja keeda alati täpselt nii palju vett, kui sul parajasti vaja on – veekeetja tarbib päris palju elektrit). Lisaks on enamikul pesumasinatel ja nõudepesumasinatel olemas ökorežiimid ning see tähendab seda, et energia kokkuhoid ei tule mugavuse arvelt.

Kuivata pesu õues.

Mitte kõigil ei ole seda võimalust, kuid kui vähegi võimalik, tasuks ilusate ilmadega pesu õues kuivatada. Kuivati kasutamine on loomulikult väga mugav (ja annab lisaks vannituppa sooja!), kuid võrreldes pesumasinaga on tegemist suure energiaröövliga. Boonuseks saad tuppa kaasa õues värskes õhus kuivatatud pesu suurepärase lõhna.

Kas hoida seadmeid ooterežiimis? 

Kui seadmed on ooterežiimis ja neil tuled põlevad, on ju selge, et nad tarbivad ikkagi elektrit. Seega on nende seinast välja tõmbamisel kindlasti oma mõju elektriarvele, kuid õnneks pole see tänapäeval enam nii suur probleem. Juba Euroopa Liidu tasandil on määratud kindlaks see, kui palju tohib näiteks ooterežiimil olev televiisor elektrit tarbida (vaid 0,5 vatti).

Mõned neist viiest näitest annavad suurema säästu kui teised, kuid kui rakendada neid kõiki koos, on vahe tarbimises kindlasti märgatav.

Elektri säästmine elektriga kütmisel

Kõrged elektrihinnad tekitavad suurimat muret eelkõige ilmselt neil inimestel, kes kütavad oma kodu vaid elektriga. Kui mõne väiksema korteri puhul jäävad hinnad ka kallima börsihinna korral veel mõistlikuks, võib halvasti soojustatud maja kütmisel olukord juba küllaltki keeruline olla. Ent mida siis ette võtta?

Mainisime eelmises lõigus juba võimalust radiaatorite võimsust veidi maha keerata ja end soojemalt riidesse panna. Kuid alati pole ka see lahendus. Kui sinu kodu on halvasti soojustatud, siis tasub mõelda elamispinna renoveerimisele. Nüüd, vastu talve, ei pruugi olla võimalik enam suuremaid töid teha, kuid kindlasti saab leida üles ja teha korda mõned kohad, kust külm tuppa pääseb (näiteks tihendada uste ja akende ümbrusi).

Samas tasub mõelda alternatiivsetele küttelahendustele, mis tarbivad vähem elektrit. Energia kokkuhoid on saavutatav näiteks maakütte või õhksoojuspumba paigaldamisega. Neist esimene eeldab suuremaid töid, kuid õhksoojuspumba paigaldamine ei ole väga ajamahukas projekt. Kui sinu majale, kortermajale või ridaelamule ei kehti näiteks muinsuskaitsega seotud kitsendusi, võib see olla võimalus saavutada päris suurt säästu – võrreldes elektriküttega on energia kokkuhoid kordades suurem.

Kogu pere energiat säästma

Elektri säästmine kodus ei pea tähendama vaid vanemate pidevaid küsimusi selle kohta, kas laps pani oma toast lahkudes ikka tuled kustu. Keskkonnaga seotud teemad (looduse puhtana hoidmine, prügi sorteerimine jne) on tänapäeval lastele sageli väga olulised ja seega ei tohiks olla keeruline neile ka energia säästmise vajalikkust selgitada. Võibolla nad lihtsalt ei adu seda, kust elekter tuleb (milline on selle mõju keskkonnale) ja mida me energia kokkuhoiuga looduse heaks ära teha saame?

Mõne lihtsama küsimuse üle võiks kodus koos lastega kindlasti arutleda, kuid probleemi olemust ning tausta tasub neile selgitada kergesti mõistetaval viisil. Käsitleda võiks näiteks järgmist:

  • tee külmkapi uks lahti vaid siis, kui sealt tõesti midagi vaja on – iga kord, kui külmkapi uks avatakse, võib välja pääseda kuni kolmandik külmast õhust (ja külmkapp peab jälle külmutama hakkama);
  • ära liiga kauaks duši alla laulma jää – igas minutis säästad nii mitu liitrit vett;
  • käsi ja hambaid pestes ei ole vaja lasta veel kogu aeg joosta (võib teha katse ja mõõta, kui palju vett ühe kaheminutise hambapesukorra ajal kraanist välja voolab ja seega raisku läheks);
  • ei saa mööda ka kuldreeglist, et toast lahkudes tuleks panna tuled kustu (isegi siis, kui lampidesse on paigaldatud säästlikud LED-pirnid).

Lapsed on kiired õppijad ja ei tasu imeks panna, kui varsti hakkavad nad sulle endale meelde tuletama, et äkki ei peaks tuba nii soojaks kütma või masinaga pesu kuivatama, kui õues on tegelikult täitsa ilus ilm.

Energia kokkuhoid aitab ka loodust säästa

Väga suur osa tarbitavast elektrist toodetakse viisil, millel on oma negatiivne mõju keskkonnale (näiteks põlevkivil töötavate elektrijaamade puhul). Paljude selliste tootmisviiside taga on loodusvarad, mis ei taastu. Kui me tarbime vähem energiat, on vaja seda ka vähem toota, ja seetõttu on sellel positiivne mõju keskkonnale.

Üks võimalus keskkonna jaoks paremat elektrit toota on päikesejaamade ja tuuleparkide rajamine. Kuigi oma mõju keskkonnale on ka siis, kui elektrit toodetakse päikesepaneelidega, sest protsessi käigus kasutatakse näiteks erinevaid kemikaale, on siiski tegemist loodushoidlikuma lähenemisega. Võrreldes fossiilsetest kütustest energia tootmisega tekitab päikeseenergia kokkuvõttes kordades vähem emissioone.

Seega on otstarbekas mõelda päikesepaneelide paigaldamisele, sest see investeering tasub end pikas perspektiivis kindlasti ära. Suvekuudel toodetav ja enda tarbimisest üle jääv elekter on võimalik müüa elektrivõrku, ja kui lisada arvutusse enda tarbeks ostmata jääv elekter, on praeguste hindade juures energia kokkuhoid märgatav. Isegi kui esimestel aastatel läheb kogu saadav kasu näiteks päikesejaama rajamiseks võetud laenu tagasi maksmiseks, võimaldab paneelide vähemalt 25 aasta pikkune kasutusaeg tulevikus arvestatava kokkuhoiu saavutada.

Energia säästmine ei tohiks aga tulla tervise arvelt

Ent elektrienergia kokkuhoiuga ei tohiks üle piiri minna. Neisse kodudesse, kus on varem olnud probleeme õhu kvaliteediga, on sageli paigaldatud elektriga töötav ventilatsiooniseade. Tundidel, mil elektri börsihind on tõesti väga kõrge, on mõistlik seade mõneks ajaks välja lülitada. Kuid pikemalt seda teha siiski ei soovitaks – saaksid nii toimides küll veidi väiksema elektriarve, kuid seda ehk tervise arvelt. Kaugemas vaates tuleb elektri eest tasumine ilmselt ikkagi soodsam kui halva kvaliteediga õhu tekitatud tagajärgedega tegelemine (näiteks hallituse põhjustatud probleemid).

Seega tasub mõelda läbi kõik muud säästmiskohad, kuid mitte hoida kokku healt ventilatsioonilt. Selleks võib koju soetada süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi taseme mõõtja, mis aitab õhu kvaliteedil silma peal hoida. Nii on kindlasti võimalik ventilatsiooniseade aeg-ajalt välja lülitada ja seeläbi ikkagi väike kokkuhoid saavutada. Elektri hinda jälgides ei pruugi ka tänapäevaste ventilaatorite kasutamine väga kulukaks osutuda.

Juba aastaid kajastatakse meedias seda, et nii klassiruumides kui ka kodutöid tegevate laste tubades on süsinikdioksiidi sisaldus õhus sageli suurem, kui on soovitatud. Tutvuge näiteks ERR-i teadusuudiste portaali Novaator artikliga „Kodus õppija tuba on sageli umbne“ ja pidage silmas, et CO2 hulk toaõhus ei ületaks väga palju 1000 ühiku piiri.

Energia äästmine võiks saada kasulikuks rutiiniks

Elekter on oma olemuselt midagi küllaltki tänapäevast, kuid siingi tasub lähtuda eestlastele nii omasest talupojamõistusest. Mistahes elektrit tarbivat seadet kasutades võiks mõelda sellele, kas seda seadet on ikka vaja kasutada või kas seda saaks vähem kasutada. Toome siinkohal ära mõned faktid, mis sellist mõtteviisi toetavad.

  • Kui langetad elektrikütet kasutades toas temperatuuri ühe kraadi võrra, kahanevad küttekulud umbes 5% (lisaks võib olla võimalik seadistada radiaatoreid selliselt, et need ei töötaks suurel võimsusel siis, kui kedagi terve päeva kodus pole).
  • Kui vahetad vanad kodumasinad uute ja säästlikumate mudelite vastu, võid energialt säästa iga seadme kohta mitukümmend eurot aastas.
  • Kuigi ooterežiimil olevad seadmed ei pruugi eraldi võttes väga palju elektrit tarbida, võib neile erinevatel andmetel omistada 5–10% elektriarvest (mõneks päevaks kodust ära minnes tasuks seega need vooluvõrgust välja lülitada).
  • Energia säästmine on võimalik ka toitu valmistades – ahju võib kinni panna või elektripliidi välja lülitada mõni minut enne seda, kui toit valmis saab (olemasolevast soojusest piisab, et toit lõplikult valmiks, ja sel viisil võid jällegi säästa mitmeid eurosid kuus).

Kui mõelda kõik energia säästmist mõjutavad tegurid hästi läbi ja muuta tarbimist endale sobival moel, võib igakuine energia kokkuhoid olla märgatav. Need on harjumused, mille võiks meist igaüks omaks võtta – need säästavad raha ka siis, kui elektrienergia hinnad peaksid jälle soodsamaks muutuma.

Alusta energia säästmisega juba täna, et hoida keskkonda ja oma raha!

Sorry, there are errors on the page: