Kiire abimees: kuidas osta autot?

Paar viimast aastat on auto soetamiseks olnud üsna kehv aeg. Kiibipuuduse tõttu, arvestades nii hinnatõusu kui nõudlust, vähenes uute ja ka kasutatud autode pakkumine märkimisväärselt. See mure on lõpuks möödumas ja nüüd on taas hea aeg hakata mõtlema uue auto ostmise peale. Kuidas aga automaailmas orienteeruda ja milliste asjaoludega enne uue masina soetamist arvestada?

Auto ostmine nõuab põhjalikku eeltööd

Algajale autoostjale, aga ka vanale kalale, ei tee paha, kui enne otsuse tegemist rohkem teemasse süveneda. Autode maailm on pidevas muutuses ja paljud asjaolud, mis eelmist autot ostes olulised olid, on nüüdseks muutunud.

Näiteks, kui varem oli lihtne valida, kas soovid bensiini- või diiselmootoriga autot, siis nüüdseks on autokütuste ja mootorite hübriidvormide valik kõvasti kirjum. Sama lugu on kõiksuguse lisavarustusega, mida automüüjad muidugi suurima rõõmuga kliendile üles loevad. Hea eeltöö aitab aga mõista, et kõik keeruliste sõnade taga peituvad vidinad ei ole tavainimesele üldse olulised.

Mõned tähtsamad aspektid, mida uue auto soetamisel kaaluda, on järgmised.

  • Uus või kasutatud – uue auto ostmist võiks kaaluda siis, kui soovid sellega sõita vähemalt kümme järgmist aastat.
  • Hind – kallim auto ei tähenda alati paremat või vastupidavamat masinat. Tihtipeale tuleb rohkem maksva autoga kaasa ka rohkem vidinaid ja see suurendab võimalust, et midagi vajab remonti.
  • Suurus – kas sul on palju lapsi, loomi või sõpru, keda on vaja pidevalt vedada? Või sõidate enamasti elukaaslasega kahekesi?
  • Keretüüp – kas kasutad autot tihti asjade vedamiseks või on esmatähtis, et sellega saaks mugavalt parkida? Või hoopis soovid autot, millega saab hästi matkal käia ja kuhu mahub ka sisse magama? Erinevate vajaduste jaoks on erinevad keretüübid.
  • Kütus – mõtle maailma trendide peale ja sellele, kuidas need lähemas tulevikus erinevate kütusetüüpide hindu ja kättesaadavust mõjutama hakkavad. Näiteks räägitakse diiselautode tootmise lõpetamisest.
  • Mootori võimsus – tähtis on meeles pidada, et mida võimsam on auto, seda kallimaks lähevad kulud kindlustusele ja kütusele.
  • Käigukast – automaatkastid on uute autode turul juba võimust võtnud, aga tuleb mõelda ka sellele, kus kohas sa elad. Künklikul maanteel libedaga võib manuaalkäigukastist rohkem kasu olla.
  • Esi-, taga- või nelikvedu – tavalisele inimesele sobib kõige paremini esivedu.
  • Veljed – enamikul inimestel üle 17-tolliseid velgi vaja ei lähe. Ka rehvivahetus on väiksemate velgedega autol kordades odavam.
  • Lisavarustus – liiga palju lisavarustust pole alati hea, aga mõni mugavusasi – näiteks laadimispistik – võib auto mõnusalt funktsionaalsemaks muuta.

Põhjalikuma ülevaate sellest, milliseid tehnilisi üksikasju auto soetamisel silmas pidada, leiad siit.

Mida teha vana autoga?

Anda vana auto sissemaksuks või müüa see ise maha? Üldiselt on vana auto müük rahaliselt kasulikum kui selle sissemaksuna realiseerimine. Kuid paljudel inimestel ei ole aega ega tahtmist kuulutamise, kõnedele vastamise ja auto proovisõidule andmisega jännata.

Peale müümise on olemas ka teisi võimalusi, mida kaaluda võiks.

Müü auto varuosadeks

Seda võiks teha eriti juhul, kui tegemist on vanema autoga, mille liikumisvõimekus on kaheldav ja on näha, et ühes tükis ei oleks sellele niivõrd palju turgu kui osadena. Varuosadeks müümine nõuab aga mõningal määral tehnilist taipu ja oskust autot lahti monteerida. Haruldasemate juppidega auto puhul võib varuosadena müügist enamgi tulu teenida kui seda tervikuna müües.

Anneta auto heategevuseks

Paljudel eriilmelistel organisatsioonidel ja inimestel, kellel ei ole üleliia raha, läheb sõitmiseks mõnda masinat tarvis. Kui su auto on sõidukorras, tee rõõmu ja anna neile võimalus liikuda.

Vii auto vanarauaks

See on viimane võimalus, kui masinaga enam muud teha ei ole.

Odav auto või hoopis kallis?

Mõtle oma finantsvõimekusele! Sõiduki taskukohasus on uue auto ostmisel üks tähtsamaid küsimusi. Liigagi paljud autoostjad lähevad selle õnge, et valivad liiga kalli auto võimalikult väikese igakuise liisingumaksega. Oma maksevõimekuse ülehindamine toob aga pikkadeks aastateks kaasa probleemid, eriti nii suure ostuga nagu auto. Tark ostja hindab oma maksevõimet ausalt ja kaalub läbi kõik rahalised aspektid, mis auto omamisega kaasas käivad.

Eksperdid soovitavad, et autole kuluv osa sinu eelarvest ei tohiks ületada kümmet protsenti. See tähendab palju enamat kui vaid liisingumakseid. Mõned lisakulud, mis auto omamisega tekivad, on järgmised:

  • kasko- ja liikluskindlustuse maksed;
  • kütuse maksumus;
  • hoolduskulud;
  • parandustööde kulud;

Autokulude kalkulaator aitab sul täpsemalt mõista, missugused kulud autoomanikel tekkida võivad,  ja ennustada, kui palju uue auto ostmine sulle tuleviku vaates maksma minna võib.

NB! Vahel võib kallima auto soetamine olla kasulik, kuna nende järelturul on kõvasti rohkem nõudlust kui odavate autode omal.

Auto liisimine

Juhul, kui sul ei ole kohe uut autot ostes kogu summat maksta, tasub endale liisingu põhitingimused selgeks teha. Seejärel on palju hõlpsam liisingupakkujate seast see parim välja valida.

Auto liisimisel pööra kindlasti tähelepanu järgmistele aspektidele.

Sissemakse

Esmase sissemakse suurus on tavaliselt vähemalt kümme protsenti auto väärtusest. Kasulikum on aga teha võimalikult suur sissemakse, sest nii on kuumaksed odavamad ja maksad vähem intressi.

Intressimäär

Liisingu intressimäär kujuneb välja auto vanuse, liisinguperioodi pikkuse, sissemakse suuruse jms tegurite pealt.

Jääkväärtus

Liisingulepingus lepitakse sõiduki jääkväärtuse võimalik suurus kokku ning seegi sõltub nii sõiduki vanusest kui liisinguperioodi pikkusest.

Lepingu pikkus

Üldiselt on liisingulepingu pikkus kuni viis-kuus aastat. Mida pikem on maksmise periood, seda vähem tuleb iga kuu maksta, kuid samas maksad rohkem intressi. Kokkuvõttes tuleb sul auto eest rohkem raha välja käia.

Lepingutasud

Liisingufirmaga lepingut sõlmides selgita hoolega välja, missugused lisatasud sellega kaasnevad – näiteks võivad nendeks olla kindlustus-, sõlmimis-, muutmis- ja ennetähtaegse lõpetamise tasu.

Kohustuslik kindlustus

Kulude planeerimisel pea meeles, et peale kohustusliku liikluskindlustuse tuleb liisinguperioodiks sõlmida ka kaskokindlustus.

Maksepuhkus

Maksepuhkuse tingimused lepitakse liisingulepingus kokku. Selle võtmine tasub aga hästi läbi mõelda, kuna liisingusumma tagasimaksmise aeg pikeneb ja intressikulud suurenevad. Samuti kaasneb maksepuhkuse vormistamisega tasu lepingu muutmise eest. Oma autoostu hästi planeerides sa aga loodetavasti maksepuhkust ei vajagi.

Ennetähtaegne lõpetamine

Liisingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused tuleb kindlasti selgeks teha. Üldjuhul eraisikult või fikseerimata intressimääraga sõlmitud lepingu korral ennetähtaegse lõpetamise eest kahjude hüvitamist ei nõuta. Siiski tuleb sellega arvestada juhul, kui auto hävib või see varastatakse. Tavaliselt korvab kindlustusandja siis vaid auto turuväärtuse, mis on väiksem kui ostuhind.

Kaalu alternatiive

Ajad, mil auto pidi naabri omast parem, suurem ja kallim olema, on loodetavasti möödas. Tänapäeva inimene mõtleb autot soetades sellele, et masina ülalpidamiseks ei kuluks liiga palju tema sissetulekutest ja see oleks säästlik ka keskkonna suhtes. Eriti juhul, kui elad linnas, on tark enne uue auto ostmist mõelda, äkki on olemas alternatiivseid võimalusi.

Kasutatud auto on samuti tuus

Muidugi on uue auto ostmisel väga palju plusse:

  • vähem hooldus- ja remondikulusid;
  • ootamatute kulude risk on väiksem;
  • garantiiaeg (see võib olla kuni seitse, erilisematel juhtudel aga ka kümme aastat);
  • sa tead, et sellega pole midagi enne juhtunud;
  • tihtipeale on uus auto keskkonnasäästlikum, sest selle kütusekulu on optimeeritud;
  • samuti võib see olla turvalisem;
  • selle sisustuses on arvestatud tänapäevaste vajadustega;
  • saad enda äranägemise järgi täpselt sobiva masina tellida.

Samas on uue auto liisingu kuumakse umbes 200–300 eurot. Selleks, et jääda ekspertide soovitatud kümne protsendi sisse kuusissetulekust, arvestades ka kütusekulusid, tuleb päris kõvasti raha teenida. Mõtle, äkki saaksid uue auto sissemakse eest hoopis üsna korraliku vana osta ja ei peaks suure liisingusumma tagasimaksmise pärast muretsema. Ka tuhande euroga võib hea õnne korral saada juba täiesti korraliku masina.

Kasutatud auto plussid on järgmised:

  • finantsiliselt mõistlikum – odavama raha eest võid saada palju uhkema auto;
  • vähem vidinaid ja elektroonikat, mis võivad katki minna;
  • lisavarustuse lisamine võib olla odavam;
  • enamik asju, mis võivad katki minna, on seda ilmselt juba teinud – hea ülevaade auto tugevatest ja nõrkadest kohtadest;
  • ei mingeid varjatud lisakulusid masina ostmisel;
  • odavam kindlustus;
  • mõnel juhul võib ka see olla keskkonnahoidlikum – nii jääb uus auto tootmata.

Eks uue või vana auto soetamine ole isikliku eelistuse ja rahakoti võimekuse küsimus. Kuid mõlema plusside ja miinuste põhjalik kaalumine ja oma vajaduste väljaselgitamine aitab teha kõige mõistlikuma otsuse.

NB! Kasutatud auto soetamisel tee sellele kindlasti taustakontroll!

Kastiratas või elektriratas – rohkem kui ainult moeröögatus

Ajad on muutunud ja trenditeadlikumad inimesed mõtlevad juba autodest kaugemale. Eriti juhul, kui sul on juba üks auto olemas ja teed oma sõidud põhiliselt linnas, tasub mõelda, et äkki võiks sinu uus sõiduvahend olla hoopis näiteks jalgratas.

Kui varem on linnad olnud autokesksed ja rattaga liikumine vaid julgemate kodanike pärusmaa, siis nüüdseks on surve linnaplaneerijatele piisavalt suureks paisunud. Inimesed nõuavad rattaga (ja ka tõukerattaga) sõitmiseks mugavat ja turvalist linna. Küllap oled ka juba tänavapildis tähele pannud, et kergematele liiklusvahenditele tekib üha enam spetsiaalseid sõiduradu ja parkimisvõimalusi. Trend liigub pigem selles suunas, et autoga on linnas kiirusepiirangute ja sõiduradade vähendamise tõttu üha keerulisem liikuda.

Aga kui mul on vaja palju sõita ja ma ei jaksa nii palju vändata?

Praeguseks on turule tulnud erineva võimsuse, mugavuse ja funktsioonidega elektrirattaid. Eriti kui sõidad äärelinnast, näiteks Tallinnas Nõmmelt või Piritalt kesklinna tööle, võib elektriratas olla sama kiire (ummikus ka kiirem!) ning hulganisti keskkonna- ja rahasäästlikum kui auto. Boonuseks on ka tõsiasi, et elektrirattaga sõites tuleb ette vähem higistamist kui klassikalisel jalgrattal – nii ei ole vaja tööle jõudes lõhnade pärast muretseda.

Aga kui mul on vaja asju vedada?

Selle mure aitab lahendada kastiratas. Heasse kastirattasse võib 250 liitrit või 200 kilogrammi kaupa või ka näiteks lausa neli last sisse mahutada. Parkimismuret on sellega samuti vähem kui autoga. Eelisena võib välja tuua ka rattasõidu kasulikkuse tervisele. Korraliku kastiratta saad endale soetada mõne tuhande euro eest.

Kergematele liiklusvahenditele võimaluste tekitamine ei ole tingimata halb suund, kuna nii paraneb inimeste elukeskkond ja linn muutub ohutumaks. Kuid kuidas iganes sa isiklikult sellesse teemasse ka ei suhtuks, on see aspekt, millega tuleb kõigil liiklejatel üha rohkem arvestama hakata. Kasvõi tulevase autoomanikuna – ole hea ning märka ratturit-tõukeratturit ja jalakäijat.

Ohutut liiklemist ja häid valikuid uue liiklusvahendi soetamisel!

Sorry, there are errors on the page: